Suguti suurus teismeeas
Kuni puberteedieani muutuvad suguti suurus ning kuju minimaalselt. Puberteet algab iga
teismelise jaoks erinevalt – ühel varem, teisel natuke hiljem.
Tavaliselt algab puberteediiga 9-14 aasta vanuselt. Puberteedi saabumisest tunnistab sekundaarsete sugutunnuste ilmumine:
- karvkatte kasvu hoogustumine näol (vuntsid) ning suguti kohal;
- suguti hakkab suurenema, muutudes pikemaks ja natuke paksemaks;
- eesnaha täielik väljakujunemine;
- muutused suguti ja munandite nahal;
- munandite suurenemine jne.
Allpool toodud tabelis on ära toodud lõdvestunud olekus suguti pikkus sõltuvalt vanusest ning kasvust.
| vanus | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| suguti pikkus lõdvestunud olekus (cm) | 4 ±1 |
5 ±1 |
6 ±1 |
7 ±1 |
7 ±1 |
8 ±1,5 |
9 ±1,5 |
10 ±1,5 |
Teismeliste suguti keskmine pikkus erekteerunud olekus sõltuvalt vanusest:
| vanus | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| suguti pikkus (cm) | 10,4 | 13,0 | 15,2 | 15,5 | 16,5 | 17,0 | 16,5 | 17,0 |
Suguti suurenemine kestab tavaliselt keskeltläbi kuni 17 eluaastani. 17 aastaselt on suguti saavutanud maksimaalse pikkuse, hiljem see mõnevõrra lüheneb. 18. aastaselt muutub suguti võrdlemisi järsult paksemaks, suguti pikkus lüheneb samal ajal keskmiselt 0,5cm võrra.
Tabelis on äratoodud suguti ümbermõõdu muutused:
| vanus | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| suguti ümbermõõt (cm) | 7,6 | 9,9 | 10,5 | 11,0 | 11,5 | 12,0 | 13,0 | 13,5 |
Teismeeas hakkab välja kujunema ka suguti kõverus. Kõverat sugutit võib kuni puberteedieani täheldada ainult üksikutel poistel. Enamikel teismeeas poistest on suguti erekteerunud olekus sirge [56%] ning ainult 2,6% väljakujunenud kõverusega (üle 20o kraadilise kõverusega).
| Sirge | 55,5 % |
| natuke kõver paremale poole | 29,1 % |
| natuke kõver vasakule poole | 12,8 % |
| selgelt väljakujunenud kõverusega – rohkem, kui 200 | 2,6 % |
Suguti suuruse diagnostiline tähendus
Seksoloogias kasutatakse suguti suuruse, vanuse ning kasvu suhtarve selleks, et kindlaks määrata teismeeas toimuvat neurohormonaalset arengut. Tähelepanuväärsemaid uuringuid on läbi viinud Venemaa seksoloog, professor Vassiltšenko (Moskva). Prof.Vassiltšenko tuvastas oma uuringute põhjal erinevate neurohormonaalse iseloomuga häirete ning teismelise pikkuse ja suguti suuruse suhtarvude vahelise sõltuvuse.
Keskmisest lühema suurusega sugutiga poistel tuvastati tavalisest enam hüpogonadismi- veres sisalduvate naissuguhormoonide poolt põhjustatud rinnanäärmete suurenemist.
Sõltuvuse olemasolu suguti suuruse, kuju, pikkuse ja muude näitajate vahel pole kujunenud alles kaasaegse teaduse uurimisobjektideks, juba vanad idamaade rahvad kasutasid suguti kuju ja suurust inimese tervisliku seisundi, iseloomu jmt. kindlaksmääramiseks.
SA võid selle raamatu sisu ka PAREMAKS MUUTA!



